2007/06/30

kas tõesti juba hakkab läbi saama meie lustielu? (festivali 4. päev)

peale kiiret saisöömist toimus väljasõit Clusonesse “kulinaarsele hommikule”, mis tähendas – üllatusüllatus! - saia, veini, sinki, juustu.. lisaks väike ülevaade Raekojast ja selle ajaloost ja väikesed esinemised siin ja seal platsil ja kontaktide vahetamine teiste kooridega ja siis lasti meid linna peale šoppama.. nagu Cristina hiljem ütles, kui minu saaki üle vaatas: Clusones on suhteliselt vähe korralikku “Italian junki” (tema väljend, mitte minu...)..
osturetke järgselt hotelli lõunale.. sardiinlased on ilmselgelt kasutanud vaba aega ära tipsutamiseks, tuju oli neil suhteliselt ülemeelik.. suur vajadus oli meiega koos pilti teha, soovilaulu tellida ja kõvasti musi norida.. no mõne neiuga läks neil see isegi õnneks, kaks ülemeelikus tujus noort kokku saanuna..
koori esindajate väljasõit Clusonesse (bussijuht oli minu mäletamist mööda ikka Antonio, aga võin ka eksida, igatahes tee ääres oli tal üks sõber meemüüja, soovijad ostsid mett.. mina ostsin ka, eükalüptmett, pidi olema kurgule hea.. mul ju kodus oli vähemalt 3 köhijat ees ootamas), suurem osa koori jäi maha vahepealsesse asulasse (oli see nüüd Bratto või Castione.. maha nad igatahes jäid).. toimus mälestusmissa ja ärasaatmine noormehele nimega Batista (22 aastat vana, hukkus mootorrattaõnnetuses), kes oli leedu koori saatja/tõlk.. katoliku kiriku missa on midagi hoopis omalaadset.. kõrgel künka otsas asuvasse kirikusse tuli lõpuks kokku oma 1000 inimest ja kindlasti ei mänginud seal olulist osa festivalil osalejad vaid just kohalikud.. tunnen südamest kaasa sellele perele.. mida meil matusetalitusel ei tehta: ei kätelda südamlikult kõik ümbritsevaid inimesi ja ei öelda naeratades surnu nime – ei hakanud täpsemalt Cristina ja tema sõbranna käest pärima, täpset tähendust, aga ilmselt austusavaldus.. nagu oli ilmselt austusavaldus ka spaleeri moodustamine kirikust väljudes ja kirstu kirikust väljatoomist saatev tormiline aplaus.. liiklus linnas oli osaliselt suletud, matuserongkäik suundus surnuaiale.. sinna meie terve esindus ei läinud.. surnuaiale ei soovinud minna ka Battyt ilmselt lähedalt tundnud Cristina.. aga mõned meist siiski läksid, sh ka mina.. surnuaial ei ole mulda kuskil näha, ainult kiviklibused teed.. kivikirstud, kus on ilmselt urnid.. kirstudel nimed ja pildid (noored, vanad, keskealised).. mitmekülgne päev ja täiesti eriline ja ilmselt ka kordumatu kogemus..
Alex oli ilmselgelt ülemeelikus tujus.. nende koor oli ka üks kirikus Battyle laulnutest, ilmselt olid poisid veinipudelist julgust ja lohutust otsinud.. unisex vetsus pritsis poiss meid igatahes märjaks, siin ja sel ilmus ootamatult selja taha ja koputas õlale, selleks et hetk hiljem jälle kadunud olla.. (oluline väljend terve aja jooksul: “Okeeei??!?... [sinu nimi]”)..
tagasiteel hotelli korjasime üles ennist mahajäänud, kuulsime lähemalt Tatjana elust ja armastusest.. õhtusöök oli külluslik nagu tavaliselt (magustoit jäi küll seekord söömata, aga uudised olid head: Massa kvalifikatsioonis esimene, jee..)
õhtune kontsert oli seekord kodu lähedal: Castione della Presolana kinomajas.. lisaks meile astusid üles kaks Itaalia koori ja üks kammerkoor Valgevenest... akustika puudub kinos täielikult.. kõik, mis eesruumis räägiti, kostis imeliselt ka saali ära (ja eesruumis pidi ju oma esinemiskorda viksilt ja viisakalt ootama, korraldus ja kohalik paanika on täiesti arusaamatu kohati).. meie fännklubi/sponsorid jäid rahule, publiku kohta ei tea öelda: enne meid esinenud järjekordse Itaalia meeskoori liikmed esireas istujatena kippusid küll avalikult näkku haigutama ja tukkuma jääma..
terve meite koor lõhnas grappa järgi, Alex oli samuti endiselt ülemeelikus tujus (kuulsime vahepeal Cristina käest, et Alex on tegelikult täiesti stressitekitav mees ja saime ka teada, et osad sõnad/väljendid, millega poissi – käitub kui neljane, vanus on 36 – kostitatakse on ikka suhteliselt mahlased..)
rikkalikult kaetud laud peale kontserti sisaldab ka puuvilju seekord lisaks veinile, juustule ja saiale.. erinevad koogid (meekook oli i m e h e a..), oeh, amps..
hotellis on raske uinuda, sest seekord on kõrvaltoas vaikne..


Kommentaare ei ole: