2018/03/12

et kogu muutmälu ei oleks kogu aeg kasutuses, peab aega ajalt siiski tegema vahepuhastuse.. näiteks on kuskile sahtlipõhja peas ära pandud sügisel leitud ja kogutud "väga olulised" teadmised.. eks väikese filtreerimisega ilmselt ujuks jälle pinnale ka teadmine, kui otsiks.. aga uued väga olulised asjad sõidavad sajaga sisse..
kui käia "ainult suurte inimestega" lõunas, siis ei lähegi sinna sõites ja tagasi sõites tervet tundi poe-pissi-jm peatuse jaoks.. eks see ilmselt oli vanasti ka nii, aga vanasti oli väga ammu.. tore oli lõunas käia ja kalleid sõpru näha.. tervemaid ja tõbisemaid (austraalia kukkurgripp tundub muidugi üks kole haigus, eks selgub, kas nakkas ja sel juhul kui pikk on peiteaeg)..
LB on juba suhtkoht iseseisev, rändas eile maakonna pealinna koos emmest erineva täiskasvanuga ja kuuldavasti veedab meeldivalt aega linnavanaemaga.. asjad kaasa võtmiseks pakkis LB kusjuures täiesti ise oma roosasse kohvrisse.. ja õhtul rändab ta tagasi ka koos emmest erineva täiskasvanuga.. ju ma siis kuulen, kas edaspidi ka korraldame sellist avantüüri või sai nüüd küllalt.. LG teatas alustuseks, et kena on vahel ilma LBta ka olla, aga nii kümne minuti pärast juba pirises, et tal pole kellegagi mängida..

2018/03/02

tagasi.

olen siis nüüd siin. tagasi kodus. juba nii 7 kuud. õpin tööalaselt järjest uusi asju ja seda, mida õppida, pole mitte vähe..
eelmise elu jupid olen vist enamvähem kokku korjanud. olen nõus nendega, kes ütlevad, et üle ei saagi. sellega harjutakse elama. kunagi..
kirjutaks midagi veel. aga ei tea mida. mõtlen veel selle üle. 
talv on. mõnus :)

2017/01/05

uus aasta

ma võiksin ju lubada, et aastal 2017 teen rohkem postitusi kui aastal 2016 (see oleks lihtne täita, sest eelmisel aastal tegin tervelt 2 postitust).. aga vot ei luba
võiksin lubada, et kaotan kaalus, aga vot igaks juhuks ei luba, sest tunnen oma nõrka iseloomu ja siis on jälle aasta lõpus silmad häbi täis, kui hoopis JÄLLE juurde võtnud olen.. pealegi kõik lubavad hakata korralikumalt sööma ja rohkem trennis käima ja nii edasi.. see ei oleks üldse huvitav ju..
aga kas ma üldse midagi luban? no kui luban, siis õite natukene. sest just täpselt selline kiuslik tuju ongi praegu.
 
et siis proovin alanud aastal olla võimalikult palju mina ise (teised arvavad ju nagunii nii nagu nemad arvavad) ja proovin olla võimalikult palju koos endale kallite inimestega (aga kui ma parasjagu ei jaksa ja poeks parema meelega teki alla peitu, siis ärge solvuge, eks ja lugege eelmist lubadust)
 
head uut aastat kõigile, kes seda siit loevad.
kuidas see oligi, et olgu teie selle aasta kõige hullem päev sama kui eelmise aasta kõige parem päev.. või miskit sellist..
 

2016/11/02

igapäevane

mis toimub:
- käin juba kuu aega jälle tööl (kilometraaž on keskmisest suurem, aga ei tapa veel tervist)
- lapsed käivad lasteaias (kui nad just nohused pole, pikalt oli vaikne õnneks haiguste rindel)
- ei ole ära otsustanud, mis saab praegu liigsena tunduvast kinnisvarast (st elame maal)
- suht kogu aeg on kole kiire
 
mis soovin:
- kallite inimeste kiiret tervenemist
- magada tahaks natuke rohkem, aga elab kenasti ära veel
- kohvi peaks natuke vähem jooma ja kaalus palju rohkem alla võtma (mitte palju rohkem juurde, nagu viimase aasta või poole aasta trend on olnud)
 
 
aga muidu on elu lill. sest meil pole kerge ju kellelgi.
 
P.S korra tuli täna lumi kah maha. äge.

2016/03/05

laupäev

juba on käes aasta kolmas kuu.. üldiselt on päris hästi läinud siiani, välja arvata pidevalt kimbutavad haigusepoisid, LG kallal siis.. LB on täitsa tublilt vormis püsinud :) Qllake on nüüd selline pigem tõbine mitmendat korda, oleks ilmselt vaja korralikumat puhkust kui nädal suusamäel.. aga ei tohi meestele pigem miskit öelda, mehed on ju Mehed, suured ja tugevad ja ei jää kunagi niipalju haigeks, et arstile minna, mis :D
jaanuaris olin/olime peamiselt kodukesksed, LB käis korralikult lasteaias, meie LGga kodus toimetasime.. sai edendatud ja lükatud-togitud edasi igavest ehitusprojekti, kusjuures tundub, et täiesti edukalt seekord.. lõpp ei ole vast enam mägede taga, saab vast alla 20 aasta hakkama :D
veebruar oli rännakute kuu: nädala olime pealinnas, nädala lõunaosariikide pealinnas.. pealinna nädal oli edukas erinevate transpordivahendite osas, rongiga sõitsime ja bussiga ja poodides-mängutoas käisime, kahel komplektil toredatel inimestel külas ka.. ühe külaskäigu eel-ajal suutsime ka kapitaalselt ära eksida ja LBga tülis olla, tema oli minu peale kuri, et üldse sai niimoodi mindud ja siis lõpuks olin mina ka paha ema ja torisesin vastu ka omajagu.. oeh.. aga lõunaosariikides läks üllatavalt edukalt, me suutsime täita pea maksimumprogrammi.. lootused-ootused on kõrged, aga ehk tõesti varsti proovime jälle.. iseasi, kas meid samas kohas majutatakse veel, kuuldavasti olid nad pea täiskomplektis saanud kingiks meie poolt kohale tassitud aga ilmselt Soomest imporditud viirusepoisi.. kuuleme-näeme.. et miks me käisime? seda nad meilt pea kõik küsisid ja vastasime ausalt: tahtsime kenasid inimesi näha, millal siis veel kui mitte praegu, pika "puhkuse" ajal :) 
igatahes veebruar oli LBle suht lasteaiavaba kuu..
samas märtsis on ta jõudnud lasteaias juba päris mitu päeva käia ja suure tüdrukuna ka maale vanaema-vanaisa juurde jääda suurte hädakisadeta.. pigem kippus korraldama seal elu-olu, et kes kus magab ja kes vähem või rohkem norskab :D 
ja praegu nad kõik põõnavad, tervemad ja tõbisemad ja mina peaks käsitööd tegema.. kohe hakkangi tegema! ausõna..

2015/12/11

on need nüüd aastalõpu mõtted või..?

"päevikus ei peagi üles lugema, mida tegid, vaid kirjutama sellest, mida mõtlesid, mõtteid on hiljem huvitavam lugeda.. kui eesmärgiks on see, et sind paremini mõistetaks, või see, et sa ise mõistaksid ennast, siis võib päevik olla väärtuslikuks abiliseks. sellepärast ei olegi päevikus olulised sinu teod, vaid mõtted, mis on sinu tegusid saatnud. puu, mille istutasid on niigi nähtav, aga keegi ei tea ja võib-olla sa ise ka ei mäleta, mida mõtlesid siis, kui selle puu istutasid." (Mart Kadastik "Eluaegne")

Kadastik kirjutab kohati liiga otse ja omadega või kuidas öelda, mehelikult, et olla minu maitse järgi, aga see koht pani mõtlema taas selle üle, mis järeldusele ma järjekordselt pikemalt kodus olles (aga mitte ülemäära palju vaba mõtlemise aega omades kusjuures) olen jõudnud.. õigemini kajas selle mõttekäiguga kenasti kokku.. et ei ole mõtet valetada, vassida ja varjata, katsuda öelda just täpselt nii otse ja omadega, kui parasjagu võimalik on, muidugi mitte meelega või meeleta haiget tehes.. elu on liiga lühike selleks, et oodata mingit paremat aega ja kohta, et olla aus..

ma olen rõõmus, et mul on kaks nii toredat armsat päikeselist (ja praegu nii rohelisetäpilist) väikest suslikut, kelle eest hoolitseda, kelle arengut jälgida ja toetada.. arrmastan, nii et vahel kõrvadest suitsu ja suust liigagi kõva kisa välja kipub tulema

ma olen rõõmus, et suslikutel on asjalik issi, kes hoiab meid jalgupidi ikka maas, kui me ka vahel lendu kipume tõusma.. issit võiks ainult rohkem olla igapäevaselt nii neile kui mulle.. aga ta on olemas, arrmastan!

ma olen rõõmus, et mul on palju toredaid ja oi kui häid sõpru ja samas natuke kurb, et ma liigagi tihti saan nende tegemistega kursis olla vaid erinevaid virtuaalseid kanaleid pidi.. aga teadke, et ma hoolin ja ootan ja.. ja iga kord kui me kokku saame, siis tegelikult ma tahaks istuda teiega koos üleval poole ööni ja rääkida ära kõik, mis rääkimata ja rääkida üle kõik juba räägitu ja kui see ei õnnestu, siis ma olen ikkagi rõõmus, et te mul olemas olete.. minu sõbrad, minu inimesed!

ma olen rõõmus, et mul on tore kodu maal, kus toimetada, on inimesed, kellega koos olla rõõmus ja kurb ja kellega koos tööd teha ja toimetada ja niisama olla.. minu pere!

ma olen rõõmus, et mul on vaja mõelda ja otsustada, et kuidas kõik see toredus edasi peaks minema, kas vasakpoolsele teeharule või parempoolsele.. või rajaks ühe otsetee? ah, las aeg annab arutust.. ikka ja jälle "keeruliseks ei pea sa ise enda elu elama.." aga mis teha, kui keerukus on juba kohal? kas veel keerulisemaks või kuidagi hoopis kergemaks või..? kuidas on aus ja õige kõigi vastu?

ja üldse ma olen oi kui rõõmus, et Murueit mind nüüd asendab natuke aega teate küll kus :D vähemalt Felix on toidetud ;) :)

kuulge, hoolige inimestest ja iseendast ja siis ongi kõik hästi.. ärge jätke ütlemata, kui tunnete, et just nüüd ja praegu on vaja öelda.. ärge jätke kallistamata kui tunnete, et nüüd ja praegu ON VAJA kallistada!.. alati ei anta uut võimalust..

2015/11/30

ainult üks link..

täna ma siia rohkem ei kirjuta.. endale ja teistele..