ei viitsi...

... on endiselt suurelt kallal..

peale eelmise hala kirjapanemist sai käidud Kesselaius, siis sai jaani peetud (ikka kodukandis), mehele mindud (kui küsite, võin lähemalt rääkida :)), nõrkemiseni (suhteliselt kõrgetasemelist) võrkpalli vaadatud, veel jaani peetud (keegi pidi ju need meeletud kogused liha ära mugima, mis kokku tassiti ja mida ära ei söödud.. kogu õllelaarist ei õnnestunud jagu saada, seda oli veel rohkem kui liha), väga nooruslikul 85. juubelil käidud..

nüüd istun ja nokin peamiselt ninat, töötegemine ei edene üldse.. peangi vist minema hoopis õue.. kuigi kallis tööandjakene palka ei ole maksta tahtnud, käiks ikka raamatupoes (tühja rahakotiga on sealt palju lihtsam tulla tagasi ilma raamatuteta) ja kraabiks viimased sendid kokku, et turu pealt mõne müüja käest natuke maasikaid lunastada.. mämm! kuulsin, et Tartus pidid poole odavamad maasikad olema, karjuv ülekohus, ma ütlen.. protestiks selle vastu tuleb ilmselt aktiivselt jätkata ka tulevastel talvedel koduse projektiga "Kogu karjamaa metsmaasikamaaks!"

puhata tahaks.. päeva pealt läheks.. ideid on, aga teostus vajab veel läbikalkuleerimist :) seni tuleb septembrit oodata, kui korraline puhkus ja enne seda rabada ka teiste eest nii, et oleks ikka rabatud..