põud

põud on nimelt jõudmisega ja tahtmisega siia midagi kirjutada.. vahepeal on juhtunud palju toredat ja samas ka kurba, millest ei tahagi nagu enam mõelda, ammugi mitte kirjutada..

positiivseks loen peamiselt seda, et üle on elatud pikk (üle)töötamise aeg puhkuseni (2. juuli - 7. august puhkan nii et seda nägu)

ujumisega on ikaldus olnud, aga korra meres ja paar korda Karujärves on olnud väga mõnusad, ilmad olid ju siin lausa kriminaalselt soojad vahepeal..

sai käidud laulupeol (sic!): rongkäigus varbad valusaks kõmbitud, kaameraauto poolt (peaaegu) alla aetud, palju tuttavaid nägusid pika tee ääres nähtud, kurk valusaks lauldud, vihma saadud, magatud kõval koolimaja klassipõrandal, võideldud dušši eest, lauldud veel kord kurk valusaks, lainetatud ja ühes hingatud suurte rahvamassidega.. mmõnus, kas pole :o).. kohati tihedalt täis tuubitud trollis seistes ja lauldes vilksatab mõte, et mis ma siin küll teen.. või siis lava taga oma lavalemineku järjekorda oodates julgeb see mõte ennast veel kord ilmutada.. aga ta saab kiirelt tõrjutud sellest emotsioonist, mille saad ülal laulukaare all ühel astmel kolmes või neljas reas seistes ja lauldes..

täditütar lõpetas ülikooli, palju õnne Sulle!

jaanipäev oli ka vahepeal.. siis sai kodus nillitud ja ülemäärastes kogustes sööki-jooki tarbitud, eestlaslik, mis..

väike vend lõpetas põhikooli, tegelikult ei olegi ta ju enam nii väike, minust pikem ja paljudes asjades ka targem

ja enne kõike seda positiivset olid matused, vanaisa läks meie juurest ära vanaema juurde.. enesehaletsushood ei ole veel üle läinud (mis see muud on, kui enesehaletsus, vanaisal on ju vanaema juures hoopis parem, kui meil mahajääjatel), tühja Jaani talusse minna on väga raske.. puhka rahus, kallis vanaisa!