... mis talvisel (no enamvähem veel on, eriti võttes arvesse seda suurt hulka lund, mis meitel seal maal maha oli sadanud ja mis osaliselt sulanuna tegi ka külavaheteed "imeliseks") ajal ikka maal muud tarka teha kui minna võssa ragistama.. seekord koosnes seltskond 2st saemehest, vahelduva eduga 1-3st oksakoristajast ja ühest hobusest.. hobune oli muidugi kõige asjalikum, käis pidevalt sabas ja kontrollis, et lõkkesse ei satuks ebakvaliteetsed oksad (loe: need, millel liiga palju urbi küljes alles, selliste lõkkessesaatmist võib nimetada toidu põletamiseks, toiteväätuse üle siinkohal ei hakkaks arutama, ma isiklikult eelistan mahlakamaid roogasid), samuti ergutas töölisi kiiremalt tegutsema tervislike näksamistega, kasutades selleks mõnusaid pikki ja kollaseid hobusehambaid.. üldiselt parajalt tüütu brigadir, keda ei ärritanud ka mootorsae mürin, lendavad sädemed ja lõkkekuumus.. lisanäksatuste osaliseks saime Qllakesega siis, kui viimane tegi mulle pätti, et ma saaks hobese selga ronida ja katsetada, kas hobujõust võiks ka asjalikumat kasu olla kui eelpoolkirjeldatu, näiteks kas võiks hobest tolle seljalt juhtides kiirendada ja tõhustada oksa/pulgavedu.. amps! ja paar amps!u sääretorust tegi meile kiirelt selgeks, et lgp hobune soovib olla ainult ja ainult brigadiri rollis.. teades härra hobuse nõrkust heinarulooni suhtes lasime ta alatult lihtsalt karjamaalt välja heina kallale, mis omakorda viis ta mõtted metsatöölt kus seda ja teist ja saime pärast oma kavalat trikki rahulikult luuslanki lasta ja omas tempos töötada... peale tööd sai hr hobust siiski kiusatud, panime õega talle sadula selga ja kappasime veidi mööda põldu.. kutsik Pomps tegi samal põllul inglikesekõndi õhtuga üha tugevneval lumekoorikul (tiptiptip tümps - tiptiptip tümps: esimene pool siis kenasti kandval koorikul kõndimist kirjeldamas ja teine pool seda, kui kutsa taguots läbi lume vajus..) veidi hiljem oli kõrgelt hobuse seljast huvitav jälgida seda, kuidas Pompsik leidis ühe hiirekese.. tundus, et üritus lõppes 1:0 - hiire kahjuks, ta ei osanud piisavalt korralikku peidukat otsida.. üks uus elanik on meil laudas ka, selline lammavilla moodi karvaga vasikas, praegu koondnimetusega Ludistis.. nädalavahetusel tekkisid ka mõnigad arvestavamad nimevariandid, eks paistab, mis lõpuks nimeks saab poisile..
no ja lisaks sellele sai ka telekat vahitud veidi (Laululahingu ajad on ju taas alanud) ja pikalt ja põhjalikult und täis magatud (keeruline tegelikult, sest mul läheb praegu igal hommikul uni siis ära, kui valgeks läheb.. eks paistab, kas kella ärakeeramine järgmisel nädalavahetusel peaks seda probleemi praavitama või mitte..)
täna koolitusime poollooduslike koosluste hooldamise teemadel, mängisime ettekandjaid ja mööbeldajaid.. tegemata tööülesannete lahendamiste poolest väheproduktiivne, aga üldiselt väga asjalik päev..
ja siin suurem hulk irooniat tänasesse õhtusse:
see laul lihtsalt viimasel ajal üks parimaid/naljakamaid leide minu jaoks, mis siis, et tegelikult juba eakas lugu :o)
ahjaa, ja ilusat kevade algust ka kõigile ikka!
2 kommentaari:
vasikas:) Ma parem ei ütle Notsule. Ta siiamaani uurib, millises vorstis Tädi peitub.
ma loodan isiklikult väga, et see vorstilaar on juba ära söödud või siis müügist kõrvaldatud, kuhu Tädi sisse sai.. tulge siis maale korra, kui karjaajamise aeg on, saab nalja ;o)
Postita kommentaar