hoolimata sellest, et mobiil tinistas vihaselt öökapi peal esimest korda juba kell 7.10, ajasin mina ennast umbestäpselt poole kaheksa paiku voodist üles ja tegin kiire hommikusöögi, edasi trepist alla ja auto sisse.. vihma veidike tibutas.. tööl tegin seda, teist ja kolmandat, natuke isegi tööd ja koolitööd (mitte millestki statistika tegemine ruulib).. kuulasin hr. ajakirjaniku hala (jah, täna kuulasin mina ja tema rääkis, oh kurbtust).. siiberdasin kaks korda Murueide residentsi vahel (kõikvõimalikud korteriühistu funktsionärid ja ehitajad siin Saaremaa peal olid lõppeks seal ikkagi koos ja ehitajad vaatasid enda praaki üle.. paha lugu oli see, et nad vahepeal jõudsid korda paar oma tuleku aega muuta..) lõunal käisime Kassi kohvikus, odavad ja head ja huvitavad toidud, nt apelsinikaste riisi peale oli täitsa nämma.. pealelõunase (see kella 15ne) "kohvi"pausi ajal jõime huvitava lõhnaga teed (hiina punane tee, kergelt hallitand olemisega - hoitakse pimedas ja niiskes keldris et seda hallituse maitset saada)..
üle pika aja sattusin ka kaalujälgijate rühma.. sain teada, et pm olen ikka raskemaks läinud, aga võibolla olid need ainult need Krügeri tuviõunad, mida puhketoas laua peal kausis meeletutes kogustes vedeles.. rühmas vestlesime liikumisest ja selle võludest.. ilmselt sellest vestlusest innustust saanuna võtsin kätte ja liikusin natuke.. kõigepealt viisin auto töö juurde ära ja siis tegin jalutuskäigu läbi linna.. peale Kessu kohvikut läks minust mööda 4 liikmeline saksakeelne perekond, paps seletas midagi lastele, ei saand eriti miskit aru, va mõned sidesõnad... Lossi tänaval, umbes seal kus tehakse kapitaalset ülekäigurada, kohtusin näljase inglise keelt kõneleva neiuga, kes otsis kesklinna ja söögikohta.. soovitasin talle Classicut, need singi-juustu pannkoogid seal........ mmmmm..... ta arvas et, "pancakes" sobib tallegi.. pargis arutasid kaks rootsi keelt kõnelevat tädi, kas see nelinurkne kaadervärk kesset lossi vallikraavi on ikka saar või on see rohkem selline poolsaare moodi saar (see saarejutt oli enamvähem ainus, millest ma seal jutus aru sain, ülejäänu oli kiire ja keeruline rootsi keel.. ega ei mäleta enam eriti miskit sest keelest, sest vähesestki, mis õpitud sai kunagi).. päris mere ääres oli 2 paari täitsa eestikeelseid inimesi, kes ajasid metallidetektoriga mööda liiva ilmselt siis metalli jälgi.. lossivalli pealt jooksis alla (õnneks mööda teed) üks neiu, kelle all ootav noormees suutis siiski kinni püüda enne liigkiire hoo tekkimist.. nii Titeranna muru kui ka osaliselt Raiekivi säär oli vee all.. kaks neiut tinistasid seal ühe laua taga vett ja ilmselt veel miskit (hoolimata tuulisest ja suht jahedast ilmast) ning tegid suitsu.. sanatooriumite juures kondas minust mööda kari soomlasi, kes valjuhäälselt millegi üle arutlesid.. onklid olid puhta T-särkide väel.. eks ta mõnes mõttes õige ole, peaks ju teoorias alles suvi olema.. edasi tulin jälle läbi kesklinna kodu poole.. Laurentsiuse kiriku kell lõi 21 ja Arabella hotelli ees peatus suur bussitäis soomlasi, kes siis käratsedes bussist välja valguma hakkasid.. kiirendasin sammu..
kokku sain päevaseks sammukoguseks 11460 sammu, mis teeb siis ligikaudu 5,8 km..
ahjaa.. sain eile õhtul Kati Murutari "Eedeni aia"nimelise raamatu läbi.. no rääkigu rahvas Katist ükstakama mida, aga minu meelest on ta üks vägev naine.. tõeline Emand Murutar :o) see raamat on väga hea ja mõnus kirjeldus ühe pere suvest ja ühe pere välja kasvamisest imeilusast suvekodust..
2 kommentaari:
Ma olen ka kunagi apelsinikastet riisi peal söönud. On tõesti nämma.
No ma räägin, et see on hea raamat ja Kati on tegelikult võimas naine. Lisaks kirjeldab nimet. raamat veel (peaaegu) sellist elu, mida ma ise elada tahaks..
Postita kommentaar