„...karu oli juba läinud, aga ilves ei olnud veel tulnud...“*

Käisin Ruhnus.. tükk tegu oli, et käidud saaks.. juba vähemalt kuu aega tagasi oleks pidanud ära käima, aga erinevate halbade asjaolude kokkulangemise tõttu venis asi pikale.. samas vahet ei ole, peaasi, et nüüd käidud sai.. juba minekuga sai „nalja“: kuna planeeritud sai reis Munalaid-Ruhnu-Munalaid liinil, siis pidin kõigepealt üle saama Väikesest väinast.. suuresti iseenda rumaluse ja venitamise tõttu õnnestus mul maha jääda kella 15 praamist, seega jõudsin kella 16sele.. mis tähendas, et vähem kui tunni ajaga tuli jõuda Munalaiu sadamasse („Aegna“ väljumisajaks kell 17.30 ja Virtsust Munalaidu oma 75 km).. peale seda, kui ma laeva peale kappasin, pileti ära ostsin ja maha istusin, hakkas pea paugupealt valutama ja tekkisid ülekerelised värinad, tuli tahtmine 100 gr võtta.. selle praami peal aga puhvetit ei kipu olema.. maandasin siis ennast müslibatoonide närimise, väikese uinaku ja „Gun Selleriga“.. ja ena imet, kõigest kolme tunniga olimegi kohal.. perenaine Luise õnneks oli juba sadamas vastas ja korjas kõik oma külalised bussi peale.. uni oli kole hea, kuigi naabermaja elanike rõõmuhõisked aeg ajalt und häirisid ja varajase teki alla ronimise aja tõttu tuli esimene tahtmine üles ärgata kell 5.40..
hommikul sadas vihma, oh õnne ja rõõmu.. mina aga ei lasnud end heidutada sellest, et kummikuid ei olnud ega midagi, vaid läksin aga tööülesandeid täitma.. kaaslasteks U.U. õde ja tema koerake (sellise keskmise lihasööjabakteri suurune koer, kes oli peale reisi suhteliselt märg ja porine, aga õnnelik..).. tuleku peamine eesmärk ja Kuunsi tee üle vaadatud mõtlesin, et kui juba siis juba, lähen käin ülejäänud asjalikud reisid ka ära.. kõigepealt põikasin vallamajja sooja, kus soe tuba ja lahke pererahvas pakkus teed ja telefonilaadijat (jah, telefoni kõhu peale ma enne reisi asju pakkides järjekordselt unustasin mõelda) ja siis otsisin üles kuulsa mineraalveekaevu.. tagasihoidliku koore sees taas kord oi kui kasulik kraam.. muidugi väga mõõdukates kogustes, vett pidi kasulik olema juua lahjenduses 1/9le, muidu pidavat maitsema kui tavaline solk..
vahetasin sokid ära, nagu korralik laps kunagi ja suundusin koos naabermaja elanikega Ruhnu ekskursioonile.. käisime muuseumis ja kirikutes, saime palju targemaks.. pealkirjaks olev tore lause jäi muuseumi külalisteraamatusse, homme (st 18ndamal juunil) kirjutab president oma soovid kohe selle järgi.. ;o)
peale ekskursiooni väike lõuna (hävitasin kodust kaasa toodut, loe: kurgipizzat ja meepannkooke) ning siis läksin jälle jalutama (kuidagi tuleb kaloreid ju hävitada..).. Limo randa, Limo rannast mereäärt mööda Ringsu sadama poole.. kaardil paistab hiiglama pikk teekond see mööda mereäärt minek, tegelikult võttis aega oma 20 minutit.. tagasi tulin mööda sadamast külla viivat teed, et ära mõõta, kui kaua see kõmpides aega võtab.. rahulikus tempos kablutades sain ajaks 45 minutit.. seega võib öelda, et põhimõtteliselt olen Ruhnu saare idapoolsele osale nüüd ringi peale teinud (mööda mereäärt ja mööda peamagistraali..).. läänepoolne osa ootab paremaid aegu (ja kummikuid..) kes tahaks kaasa tulla? Seoses selle jalutamisega tuli taas kord meelde ka see veel teostamata idee, mille teostamiseks paluksin ilmselt kaasa Maailmaparandaja, nimelt oleks vaja ikkagi välja selgitada, mitme päevaga Muhu saarele mööda mereranda tiiru peale teeks.. kipun kahtlema pooles päevas, mida laulusalm lubab.. ja hetkel ei mäleta, mitme päevaga kassepaadis see tiir ära tehti, siis küll mööda vett :oD..
reis Ruhnu-Munalaid oli paras loksutamine, aga kohale jõudsime.. Ilves ka sõitis meist mööda, ikka Ruhnu poole.. Getziga taaskohtumise järel kruiisisime Virtsu sadamasse, kus saime passida, sest piisavalt suur tuul oli ka väina peale jõudnud ja Viirastuslaev seisis vaikselt sadamas tuulevarjus..

aga nüüd kappan Londoni tarbeks asju pakkima..
Puhkuseni 20 tööpäeva...


*tsitaadi autor Tarmo Tuule