kell vara oli äratus, kuna kell 9 oli vaja juba olla Ahrensburgis proovis.. kohtusime ka pereisa Andreasega.. hommikuks pakuti kellele rohelist teed, kellele kohvi, mõnusat dr. Oetkeri müslivalikut Vollmilchiga (lausa 3,5 % ;o), juustuvalikut, kukelusi ja seemnetega leiba.. ja juba keerutasimegi pereema Christina juhitud autos (diiselmootori ja automaatse käigukastiga Audi) Ahrensburgi poole..
Stormanschule's, mis on suhteliselt kunsti ja muusikakallakuga kool, või vähe
malt selline mulje jäi, asub Eduard-Söring-Saal, mis on herr Klaue nn "kodusaal" väga hea akustika ja uus sisustus.. lisaks koolikooridele ja orkestrite kodusaaliks olemisele on see ka linna esindussaal.. igatahes seda peab mainima, et laulda oli seal väga mõnus.. kõigepealt lasti eestlastel üksi proovida (kuigi ikka mõni kuulaja valgus juba proovi kohale), siis tegime proovi koos ülejäänud kooriga.. igatahes sakslased laulavad VÄGA valjusti.. ja ladina keelt hääldavad sootuks teisiti.. samas nende solistid.. WOW! millised hääled.. sopranite soolosid laulsid eraldi ja koos meie Eysysla dirigent ja üks Saksa neiu, aldi soolot laulis Saksa koori dirigent.. sarnaselt meie koorile koosnes Saksa koor ka erinevatest koorikestest (koondnimetus Ahrensburg Project Choir).. ja dirigent Klauel olid täitsa vaimustavalt ägedad kollased tennised :o)
pärast lõunat, mida jagati kooli sööklas, kus muide lapsevanematest moodustatud tiimid on kordamööd korrapidajad ja kokad, viidi meid rongijaama, ostsime pileti (pilet on muide imeliselt hea, ostad päevapileti ja saad sellega kõikvõimalike ühiskondlike transpordivahenditega ringi kärutad) ja peale väikest ootamist rongijaamas olimegi teel suurlinna poole.. sõit võttis aega pool tunnikest.. pearaudteejaama kohale jõudes otsisime kõigepealt üles teadetetahvli ja leppisime kokku tagasisõiduaja (oli ju vaja kavas ettenähtud ajal jõuda tagasi Ahrensburgi ja lasta ennast peredel peale korjata).. edasi pani igaüks suhteliselt erinevas suunas.. meie kolmene seltskond otsis kõigepealt endale linna kaardi (see oli miskine huvitav idamaade hotell,
kuhu me seda kaarti otsima sattusime, aga selgeks tegime, mis me tahame), nägime kaardiotsimise protsessi käigus ära St Georgi kiriku ja leidsime siis, et peame hoopis vastassuunas minema, et kesklinna jõuda.. ja peagi olimegi Raekoja juures ja käisime ka sees.. pildistasime ja imetlesime.. muide, neil on Raekoda päris suur ja siiani täitsa sihtotstarbeliselt kasutusel.. leidsime ka Gänsemarkti üles, see osutus väikeseks platsiks keset vanalinna, kondasime poodides (šokolaadipoes näiteks ja kohvipoes, leidsime ka ühe kolleegi nimelise kingapoe.. ehteestlaslikult oli vaja kohe pilti teha ;o).. kuna nälg kippus kallale, siis suundusime pearaudteejaama läheduses olevasse supermarketisse, mille toidupoe osa oli suhteliselt maa all ja väga ebaloogiline.. kõnnid ringi, siis avastad, et oled mingist kassast möödas, ei tea, kas oled sattunud teise poodi või jätkub seesama pood.. hämming.. lõpuks saime banaanid, õunad, vee ja šoksi ostetud, kondasime veel veidi ringi Kodumaailmas ja oligi aeg Raudteejaama tagasi minna.. samale perroonile kogunes miskipärast kõrges kontsentratsioonis eestlasi ja kõik sõitsid Ahrensburgi.. naljakas ;o)
tagasiteel nägime ühte väga jutukat noormeest.. tuli rongi, siis juba lobises oma mobiiliga handsfree abil, läks maha peatus enne meie peatust, st pea pool tundi rongis lobises veel ja isegi rongist väljuma hakates ei jätnud järgi.. jagus ikka jutukest..
ja juba sõitsimegi jälle Ahrensburgist tagasi Hamburgi poole.. õhtusöök, lobisemine, HelleMall oli hirmväsinud ja kobis ära tuttu, mina tinistasin pererahvaga veel veidi veini ja me rääkisime peamiselt Eestist (ja juhuks kui ma ei ole maininud, siis ikka inglise keeles.. nende saksa keelest sain ma kohati ka aru, aga vastu rääkida ei oleks küll midagi osanud.. irmus), peremees leidis isegi oma turismikataloogide riiulilt ühe Balti maadest rääkiva brošüüri.. 10 aastat vana, aga kaart oli õige :o)
muide, järjest süvenesid kahtlused, et peres ei ole telekat (no ei tundunud kuskil olevat kappi ka, kuhu see oleks võinud peidetud olla).. selle eest raamatuid oli palju.. aga ega ei julgenud küsida ka, kõiki tube ei olnud ju näinud ;o)
maja on muide paarismaja, allkorrusel köök, suur tuba, WC ja see, mida meie nimetaks sahvriks, aga peres oli sinna pandud ka lisakülmkapp, jäätmete sorteerimiskeskus ja telefoniaparaat.. mõlemad peretütred õpivad viiulimängu, suures toas leidus ka klaver.. teisel korrusel siis Johannese, Malena ja Janina tuba, WC ja vanemate magamistuba, katuse all Nicholai tuba (praegu siis meie käsutuses)..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar