jõudis kätte see kauaoodatud hetk, kui me kolme koori ühistööna saime ära lauldud Vivaldi Gloria avalikkuse ees.. algusest lõpuni ja lausa kaks korda (ikkagi 12 osa koos solistide osadega kokku).. esimene kord (Valjala kirikus) läks täitsa hästi, välja arvata see, et klaveri paremal pedaalil oli kõva kriuks sees ja see väike viga, et pidin mingi kaldpinna peal seisma (no nagu arvata võis: lava peal oli tüki maad rohkem rahvast kui kuulajaid..), pärast tükk aega vasak jalg ei kippunud sirgeks minema.. aga räägiti pärast ka publiku seas, et tuli meil hästi välja.. nooh, on mille kallal norida veel, aga midagi nagu hakkab tekkima juba.. teine esinemine Püha kirikus oli publiku ja lauljate suhte poolest veidi parem, aga ikkagi oli meid palju rohkem.. härradel tagareas oli raskusi ära mahtumisega, sest ristimisliud jäi pidevalt ette, kuidas nad ka proovisid pinki sättida.. igastahes: TEHTUD..
pärast käisime Vaekoja Pubis söömas.. päris suured portsud, tasub teinekordki minna.. istusime väljas päikese käes.. päike paistis pähe ja selga, äärmiselt mõnus.. siis vaatasime, et üks hakk istub kõrvaloleva Wildenbergi välikohviku ühe tooli peal.. nokk haledalt lahti, linnukesel palav.. itsitasime omaette, et peaks talle veini pakkuma.. ja siis tegi linnuke veel trikke.. seisis tiivad laiali ja pea viltu toolikorju peal.. poosetas nii ja naa.. ära ei lennanud.. lõpuks üks Wildenbergi ettekandja tuli ja ajas ta minema.. kahju, täitsa armas hakk oli..
siis lugesin blogid läbi ja käisin tegin kaks tiiru Tervisepargis (milline värrrrske õhk.. ikka see pärastlõunane vihmasabin veel mõjutas..).. oeh, see oli kuum kogemus (ilm on õues selline, et iga hetk kardad: nüüd kukub taevas pähe.. ja see pidi samas vaimus jätkuma kesknädalani)
ja nüüd istun ma niisama teleka ees teetass kõrval (roheline tee meega, nämma).. kütan natuke ahju (jah, kole palav on õues küll, aga niiske ka ja niiskus on toas ka..) ja mõnulen..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar