ah et päkapikkudest..

Essee jõuludest ja nende pühadega seotud tegelastest.

Aeg on jõulune, aga ilm veel mitte. Mina nii optimistlik ei julge olla, et öelda: jõulud tulevad ikkagi valged. Aga lisaks sellele, et jõuluaeg algas (esimene advent ju möödas juba), käivad päkapikud juba ringi. Mina ütleks, et olen neid ikka suhteliselt pisikesest peale uskunud ja siiamaani ei ole usku kaotanud. Arvate, et olen liiga vana selliste rumaluste jaoks? Hehee, lootke aga, et ma kavatsen vanaks hakata selles mõttes - no on ju päkad olemas!! Lisaks muidugi mutukad ja kõikvõimalikud muud vähem ja rohkem nähtavad olendid, aga nemad käivad ringi aastaringselt. Muide, ma nägin eelmisel nädalal päkapikke. Jagasid komme ja puha. Mul endal sussi enam mõni aasta nüüd juba aknalaual ei ole (üks proosalisi põhjuseid sellele on muidugi fakt, et mul susse pole siin linnas), aga kodumail päkad käivad ja tarivad kõikvõimalikku head ja paremat kraami susside sisse. Ei ole nii, et emal või isal oleks mingi imelik kiiks, nad kumbki ei pea ennast päkapikuks, päkad käivad.

Ja jõuluvana käib meil ka. Igal jõululaupäeval. On teine natukene torssis ja kuidagi kummise näoga, aga ikkagi päris. Soomest tuleb, Pekka on nimeks. Natuke seniilne juba, sest vanust ikka üle 100 aasta (iga aasta ta ikka sellest räägib), aga seniilsus piirdub tavaliselt enda vanust ja elu puudutavate faktivigadega. Laste nimed on tal korralikult selged ja ainult vahel üritab väiksemaid ja sarnasemaid sassi ajada.

Üldiselt mulle jõulad meeldivad. Lund tahaks. Ja vähem jõuludega seotud kingiostmise ja üleüldse tarbimise hullust. No milleks ennast selle kõigega väsitada? Armastada ja hoolida. Need, kes armastavad ja hoolivad, saavad aru.