liblikas arvutiekraanil..

.. Laiskloom on elus, ei ole hullu, ainult miski kole kiirus on peal koguseeaeg.. iga kord, kui teen bloggeri lahti, tuleb meelde, et see ja see ja see on tegemata (nii juhtub tavaliselt ühes minu paljudest kodudest) ja töö juures marsib keegi tavaliselt uksest sisse ja kuulutab, et tal on maailma suurim probleem selle ja selle maatükiga seal ja seal.. isegi lõunase latte-kohvi olen sel nädalal pidanud kaks korda vaakumiga sisse tõmmama, sest keegi juba ootab ukse taga närviliselt.. nohjah.. ja tegelikult on "ei ole aega" minu meelest maailma üks inetumaid, vastikumaid ja minu poolt vähem soositud vastuseid ükskõik millisele küsimusele või siis lahendamist ootavale asjale.. kas te ei arva nii?

täna käisin lõppeks oma sitikupesasid korjamas kah (oktooberis pidi tegelt.. lallalaaaaa).. jalad sain märjaks ja pimeda kätte jäin, üks pesa jäi puhtalt pimeduse pärast leidmata (aga ehk viis tuul ära ;o) , käed on kibuvitstest ära kraabitud,auts.. vähemalt olen nüüdseks Saaremaa kaugustest kenasti Muhumaa metsade vahele jõudnud ja natukeseks siiberdamise kõrvale heitnud.. ainult üks koolitöö veel valmis teha ja ära saata täna õhtul ja võibki jälle homme Tartu poole teele asuda.. pannkoogid, hoidke alt, Piret tuleb!

P.S muide, see liblikas hakkab juba suht tüütuks muutuma.. nimelt meeldib talle aegajalt istuda hoopis selle klahvi peale, mida üritan klaviatuuril tabada või siis nagu praegu: ta istub südamerahuga minu vasaku käe randmel.. heh, ilus ju.. :o).. oih, ära lendas..