viimase nädala olen miskipärast vaevelnud masenduses, mille koondnimetuseks lõpuks sai pandud talvemasendus (mõistuse ja tunnete võitlus, enesehaletsus ja muu selline jama).. ma arvan, et te sellist Looma ei tunne.. what the heck, ma ise ka ei tea sellist Looma.. aga kokkuvõttes on see vist suureks kasvamise osa jälle, kui mingid sellised kummalised mõtted tekivad.. ja see nupp, mis kõik selle lahti päästis on ilmselt fakt, et lõpuks ometi jõudis mulle kohale: ma esimest korda elus praktiliselt üksi elan.. ja tegelikult ma seda üldse teha ei tahaks..
midagi positiivset kah: töö paistab mulle praegu alles jäävat.. nimelt oli meil täna kohtumine Saaremaa regiooni Looduskaitsekeskuse rahvaga.. mis möödus hirmpositiivses toonis.. see, kelleta uus asutus hakkama ei saa jäi kohe sinna töövestlusele ja keskkonnateenistusse jääb vähemalt selleks aastaks 2 looduskaitse spetsialisti.. egoistlikult loen ka ennast nende kahe hulka..
praegu kõik.. luban, et töötan oma masendusvähendamise programmi kallal (seda ütlen nii endale kui teile, kes te minu arvamusi veel lugeda viitsite) ja katsun lähitulevikus teha ka väikese reisi Lõuna-Eesti poole, et keda huvitama peaks, siis võite mind oma ihusilmaga ka jälle näha.. ja kallistada :o) (NB, see viimane oli tähtis punkt!)
jõudu ja jaksu,
hetkel Laisk "the Masendus" Loom
2 kommentaari:
Siin lõunaeestis on sinusugused alati oodatud :D Anna aga teada, millal täpselt saabud ja ma panen kallistused sooja :D
(Mis puudub üksielamisse, siis mina olen elanud üksi täpselt 3,5 kuud, mis oli kõige kohutavam aeg minu elus. Ma loodan, et see enam korduma ei saa. Jõudu sulle)
muidugi tule, polegi sind ammu näinud...
Postita kommentaar