üks raskemaid nädalavahetusi, mis mul üldse olnud on.. laupäeval oli hommikul külm ja krõbe ilm, kui vanaema kõige viimasemat korda Jaanilt kella 9 ajal Jaanimäele tuli/toodi.. vanaema nägi välja täpselt nii, nagu ta oleks maganud.. sügavalt..
Muhu komme näeb ette, et matuselisi söödetakse ka enne ärasaatmisürituse algust.. nagu tavaliselt oli sööki liiga palju.. kui õues viimase hüvastijätu protseduurid algasid, hakkas taevas nutma.. vaikselt, üdini läbiligundavalt ja pea mingisuguseid pause pidamata.. nii liikusime siis surnuaiale, kus vanaema viimane voodi on ilusa liivase pinnase sees suure kase all.. härra Kivisoo on küll väga jutukas ja hea sõnasepp, kuid vanaisa ütles vanaemale kõige ilusamad sõnad kaasa: "Sina lõid meie pere ja olid meie pere alustala.. puhka rahus, kallis"..
raske on uskuda, et vanaema enam ei ole..
puhka rahus, maailma parim vanaema
2 kommentaari:
Tunnen sulle kaasa:( Ma ei kujuta ettegi, kuidas ma suudaks leppida oma vanaema kaotusega.
ega ma päriselt veel leppinud ole.. aga mis mul üle jääb? keegi ju minu käest ei küsinud ja miks olekski pidanud.. olen liiga väike ja armetu tegelane selleks, et nii suuri asju minuga eelnevalt arutataks..
Postita kommentaar