...

kuna ma võtsin julguse rindu ja arvustasin härra Mps Siga poolt tehtud üherealist blogisissekannet (mille eesmärk oli ära hoida just selliseid arvustusi, mille mina tegin... :op), siis üritan ise natuke pikemalt..

elan siin ametnikuelu, kuigi veel ametlikult tööle möllitud mind ei ole.. see tähendab, et päev möödub järgmiselt: ajan ennast 10 minutit enne kaheksat üles, söön hommikust, räägin Ainoga juttu ja siis heal juhul jõuan peale oma kohutavat pikka 4 minutist jalutuskäiku töö juurde kella poole 9 ajal (tööpäev on tegelt 8-17, reedeti 8-15.45).. istun arvuti taha, loen kirjad ära, teen mõne hoiualade maaomanike tabeli lahti ja hakkan seda täiustama ja ilustama.. kella 12 ajal jääb maja kole vaikseks, siis läheme meiegi Kadriga toidujahile.. kolmveerand üheks oleme kõhu täis saanud ja ajalehed läbi lugenud, siis teeskleme kella ca 16.45ni veel töötamist (st nokime tabelite kallal, tõstame tšekke ühest hunnikust teise ja täidame 1 kausta teise järel paberitega, mille võtame omakorda teistest kaustadest).. põnev, kas pole.. ja peale Kadaka 1 hoonest lahkumist (mis äsjaomandatud vähipüügiloa järgi on enamuse siin majas liikuvast rahvast ametlik kodu) lähen kõmbin natuke linna peal ringi, hangin õhtusöögi.. siis Traktori tänavale, kus lebotan kella 23ni teleka ees või siis loen raamatut ja räägin Ainoga juttu.. ja siis magama.. ja järgmine hommik täpselt sama rutiin.. kas pole põnev.. :o) einoh, selles mõttes põnev, et saab siin omanike kirjakesi lugeda, näiteks täna üritasin aru saada proua Anu Saagim-Ratia kalligraafilisest käekirjast.. praktiliselt loetamatu, kõik need krõnksud ja konksud hakkavad silmade ees hüppama ja kargama...

igatahes, tagasi "töötamise" manu
kuumad tervitused Kuressaarest saadab Laisk Loom