Dagöst, punastest ninadest ja öödest telgis..

heh, Dagöt ei ole vist kunagi liiga palju.. neljapäeval sai käidud nende kontserdil Sõbramajas.. respect, mehed, saite isegi Anna-Liisa hüppama, mis siis et korraks, aga ikkagi saite!.. ja põder oli ka äge :o)

peale kontserti pakkisime ööpimeduses kõikvõimaliku matkal vajamineva kola ja rattad Merikese autosse ja siis Elva poole.. täiesti kindlalt võime statistikutele kinnitada, et vähemalt 3 inimest tuli Otepääle kohale rattaga.. need 25 km ei olnudki kõige hullemad, ainult vahetult enne Otepääle sissesõitu oli keegi rumal inimene pannud 2 VÄGA rasket tõusu, mis peaaegu oleks saatuslikuks saanud..

kui meie Merikese ja Mpsiga Tehvandi suusabaasi saabusime, oli seal rahvast juba omajagu.. suuremaid vaatamisvääratusi oli härra Aarne Valmis jalgrattal ;o).. selle ta oli vist korraks kelleltki laenanud, väga lühikese vahemaa kiirema läbimise võimaldamiseks..

asjad autosse, instruktsioonid kätte ja meie, prügitiimi jaoks sai start antud.. ei mina saa aru, kuidas need vaesed suusatajad viitsivad oma suuski nendest tobedatest tõusudest üles vedada??.. et suusad ehk on ikka nati kergemad kui jalgratas, aga ikkagi.. võib olla oli asi ka selles, et esimese päeva hommikul ei osanud laiskloom veel ratta käike korralikult kasutada, kes teab.. laiskloom oli kõikse esimeses prügipunktis rajal, seal ei saanud ta olla rohkem kui 30 minutit, siis jõudis boss juba järgi, takseeris prügisaaki ja käskis edasi sõita.. Pühajärve nuka juures, kus seisis Liina, oli prügisaak juba kopsakam, aga ka mitte piisav, sealtki sai kiiresti läbi sõidetud.. sõjatamme juures korjasime üles paar pahatahtlike inimeste poolt kukutatud jäätisepaberit.. asfalti hakkas nappima ja lõpuks kolistasime täitsa mingeid metsavahelisi teid mööda, kus heal juhul oli kerge liiva- või hirmõhuke kruusakate.. Meegaste mäel oli üks suuremaid rahvakogunemisi, ilmselt kartsid inimesed tühja kõhuga minna seda järgnevat langust võtma.. edasi sõites oli märgata ka tõsiasja, et kõikvõimalikud postid jms teemärgised mõjuvad inimeste rattasõidu jõudlusele halvasti, kuna järjest enam oli peatuse nautijaid.. läks kuidas läks, aga miski kella poole kolme ajal jõudis laiskloom Hellenurme.. siin sai kuulda ühe kaasprügisorteerija/vabatahtliku hmmm.. huvitavat? kommentaari, et rattaretkelised on nagu sperma.. et alguses purskab hulgi ja pärast ainult tilgub (no vabandust, kellele see tundus ebasünnis, siis ärge lugege :oP).. peale 3 ja pool tundi kestnud selgitustööd Hellenurmes sai rattad alla aetud ja edasi kimatud.. inimeste kiiret lahkumist sellest lõunapunktist hakkas soodustama ka vetsutühjendamise lõhna levimise faktor..
võttis aega mis ta võttis, aga jõudsime miskil ajal Leigole kah.. otsisin üles Merikese, kes näitas ette oma sõjahaavad (saadud laisiku telgiga kaklemisest, ilmselt keeldus viimane laskmast ennast üles panna.. noh, eks tal võis väike hirm olla, sest ikkagi talv läbi ei olnud oma ülesannet täita saanud..) ja juhatas looma söögijagamise kohta.. ja nüüd algas peale tõeline prügiinemese elu.. peale 30minutist suure rohelise prügitünni taga seismist oli laiskloom sõna otseses mõttes supine (kui ikka keegi viskab hooga oma täis supitaldriku prügitünni, siis lendab supp tünni ääres seisjal üle pea, pole midagi teha..)

".. tal on kuldsed kääeeed!.. ta on joooonistatuud meeeees!!"

peale kontserti üritas loom iseseisvalt telki üles leida.. jäi nõuks.. leidsin üles Maariši, Pille, Mpsi ja Merikese ja pugesime telki.. pool ööd värisesime niisama ja kuulasime lähedusest kostvad kakofoonilist koorilaulu (Viimsi Rattaklubi vms, hoidke neist eemale, kui telklaagris olete).. siis vist tukastasime kah nati..

hommik.. päike hakkas vaikselt soojendama.. laiskloom kooris Pille (kes magas ilma Matita, ei tea kuidas Pille sellega küll hakkama sai) läbi häda magamiskotist välja ja me läksimegi jälle oma kallite prügikastide juurde.. puder prügikasti kõrval, kommentaarid kaasretkelistelt ("kas te magasite ka siin kastide juures?" "jajaaa, vahepeal tukastasime jah..").. ja oligi aeg jälle teele asuda.. teisel päeval kukkusime juba teed siit ja sealt lühemaks lõikama.. Pikkjärve mõisa juures sai pikem peatus tehtud, Mps brigadiriks ja laiskloom reatööliseks, seisime prügikasti kõrval ja kuulasime mõisahärra juttu (korduvalt) sellest, kuidas ja miks ta lasi peksukivi kõrgemale alusele tõsta (no ikka selleks, et mitte oma selga liialt väsitada) ja kuidas härra hüppas suure hurraaga basseini (aga enne unustas vee sisse lasta) ja kuidas ta riputab pilte üles ja tegeleb kaunite kunstidega (VABANDUST, PARANDUS: TEGELEB KULTUURIGA)..
edasine tee Urvaste poole kulges üle kivide ja kändude ja lahtise liiva.. Kooraste järvede äärses prügipunktis leidsime Pille :o).. vihma hakkas sadama :o( Urvastes oli ennast mugavalt sisse seadnud Maariš, seisime talle seltsiks ja kuulasime ka Contra&Viiepääle lugulaule (Viiepääle oli seekord küll Neljapääle, mõni seltsimees kaduma läind..).. Pulga Jaan on ikki üks huvitav mees, muud ei olegi nagu öelda.. ja Tamme-Lauri tamme on laiskloom ka nüüd oma ihusilmaga ära näinud.. edasi lõikasime tee sirgemaks, ei, tegelikult siledamaks (mööda asfalti).. Sangaste kandis jõudsime järele ka Pillele, kes oli lõiganud omaenda teid mööda.. ööbimiskoht oli meitel seekord Lossikülas, ca 0,5 km Sangaste lossi eest veel edasi sõita.. sama stsenaarium: telk üles, sööma ja prügikasti juurde.. mingil hetkel koondati meid küll lava ette, kus räägiti juttu keskkonnakaitsest/looduskaitsest ja selle mõjudest majandusele.. vaikselt hakkas vihma sadama ja vaikselt tuli lava ette noori neidusid.. ilmselt olid nad väga huvitatud lavaesistest kohtadest just sellepärast, et olid kuulnud salajutte: taaskord hakatakse moodustama Rohelist Erakonda.. (ega te siis ometi arvanud, et nad tahtsid Termika esinemise ajaks paremat kohta saada?).. Termika esinemise kohta kommenteerin nii palju: sai jälle suurte onudega kakeldud, korra muda sisse pikali kukutud ja muidugi riided kuni kõikse alumise kihini paduvihmas märjaks leotatud.. igatahes mulle aitas, ronisime Pillega telki, vahetasime riided, ronisime magamiskotti ja tervitasime meid soojendama tulnud Merikest.. laupäeva öine unelaul koosnes kakofoonilisest "Kui on meri hülgehallist.." ja "Naeratast".. miski aeg hakati kõrvaltelgis ka väga harmooniliselt norskama..

haa, pühapäeval ärgates me ei olnudki läbimärjad.. külmumisaste oli ka väiksem..peale tavapärast hommikusöök-prügikasti-kõrval rutiini jagunes seltskond taas laiali, meie Pillega saime au laagriplatsi veits koristada.. minu meeles jäi küll täitsa puhas, aga vaadake http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=174025 (ja eriti artikli kommentaare!!!!).. ja ega midagist.. hakkabki lõppema see rattaretk.. tsiuh vilks Lossikülast Keeni (Keenile/Keenisse???!), veel väike tõusukene Harimäele, juba Kääriku ja Sihva (see viimane oli eelmisel suvel terve nädala laisklooma kodukoht ) ning Pühajärve laululava.. Noorkuu kontsert, viimane koristustiir, rattad autosse, ise bussi (Mps kohe täiega nautis seda, et sai mulle öelda: Schumi katkestas ja Rubensgi ei saand punkte.. aga nujah, see on ju Mps kah oma ma-olen-hull-Kimi-fänn olemusega..) ja Tartu poole tagasi.. õhtusöögiks ei olnudki supp vaid suhteliselt tahke kardulapuder.. uni tuli juba poole kümne ajal..

rattaretke tulemusena on laiskloom hetkel saanud omale punase nina.. kaudselt on tema punnhuulgi vist sealt.. ja me Pillega saime kojanaise käest riielda ka... ta nimelt arvab, et me sõidame ratastega üles viiendale korrusele ja sellega kohutavalt määrime koridori.. nooh, minu meelest on rattajäljed ainult otse meie ukse taga (kust nagunii keegi teine peale Anna-Liisa põrandat ei pese) ja meie oma korteri koridoris (hmm..)..

ja eile, eile oli Merikese sünnipäev :o) no comments..

laiskloom (läheb hakkab asjalikuks.. enam ei saa.. südametunnistus hakkab kasvama..)