esimene..

tere..
kirjutan teile esimest korda.. päevikut pidama hakata olen tahtnud juba pikemat aega, aga olen selleks liiga laisk.. ikkagi laiskloom.. samas oi kui palju toredaid ütlemisi, mõtteid ja muud sellist läheb laiskuse tõttu kaotsi..
heh.. täna alustasin hommikut vihase laiskloomana.. olete kunagi näinud okkalist laisklooma? mina ka mitte, aga selline ma olin.. tobedatel ja mõttetutel põhjustel, aga tavaliselt just sellised väikesed asjad teevadki inemesed vihaseks või tujutuks.. tahate teada, milles asi? mnjaa.. inimestevahelistes suhetes muidugi.. eile pahandati minu peale.. ilmaasjata.. ja mitte otseselt, aga sellised torked on kõige valusamad, eriti nende inimeste poolt, kes peaksid olema su parimad sõbrad ja sind kõige rohkem usaldama.. ja siis ma tegingi just seda, mida lubasin, et sellel peol ei tee: jõin jälle liiga palju.. poole peal sain liialdamisest jagu ja olin pärast kaine ja kõige unisem (nagu laisikule kohane).. ja see ajas ka vihaseks, et pea kõik inimesed olid suhtumisega "me ei maga silmatäitki teie poolt pakutavat und".. no palun väga, kui ei ole vaja siis ei pakugi.. aga lihtsalt tuleb kohe algusest peale kõik ära otsustada.. päev oli pikk.. ja veel palju toredat oli.. laisklemist peamiselt, kenade inimeste (kuid kuidagi sõnaahtratega) mööda linna jalutamist.. mõtteid, mõtteid, mõtteid.. laisklemist.. enese peale pahandamist ja kõike muud, mida ühte korralikku päeva mahub..
ja nüüd jälle pimedasse linna kooserdama.. miks?.. vaja on :p
elu on ilus..

laisik over and out